MGL Disaine OÜ

Muudatused töölepingu seaduses ‼️

Alates 01.08.2022 kehtima hakkanud muudatused on toonud tööandjale juurde kohustusi töötaja teavitamisel. On lisandunud punkte, mis tuleb kindlasti töölepingus välja tuua ja paika panna.

Mis muudatused läbi viidi:
- Töölepingus tuleb teha teatavaks tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud, mis asutustele neid tasutakse ja mis kaitse töötajale nende tasumisel kaasneb.
- Lepingus peab olema välja toodud põhipuhkuse pikkus ja viide muudele hüvitatavatele puhkustele.
- Töölepingus tuleb viidata ülesütlemise kirjalikku taaesitamist võimaldavale vormile, põhjendamiskohustusele ning etteteatamistähtaegadele. Töötaja peab teadma, et ülesütlemine peab olema kirjalikult taasesitatav ning põhjendatud.
- Töölepingus tuleb viidata ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale.
- Töölepingus peab sisalduma katseaja kestus.
- Kui on kokkulepitud tööandja poolt pakutavate koolituste ja muude hüvede osas, tuleb ka see töölepingus välja tuua.

Loe lähemalt: https://www.tooelu.ee/et/617/toolepingu-seaduse-1-augusti-2022-muudatused

Kui tekib küsimusi, siis võta julgelt meiega ühendust ja leiame koos neile vastused!

1. aprillist 2022 muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem. Kui varasemalt oli vanematel kahe peale olenevalt laste vanusest õigus 3-6 puhkusepäeva aastas kokku saada, siis peale reformi tekib õigus mõlemale vanemale eraldi ning lapsepõhiselt – iga lapse peale kokku on mõlemal vanemal 10 lapsepuhkuse päeva (ehk siis kokku 20 päeva) kuniks laps saab 14 aastaseks (teisisõnu ei ole puhkuse arvestamine enam aastapõhine, vaid kõik päevad jaotakse perioodi peale mil laps kasvab 14-aastaseks). Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega, kuid selle asendusmäär pole 100%, vaid on 50%. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid ei rohkem, kui 30 kalendripäeva aastas kokku.
Uus lapsepuhkuse süsteem hõlbustab nii tööandja, töötaja kui ka sotsiaalkindlustusameti (SKA) elu. Lapsepuhkuse taotlemiseks tuleb lapsevanemal minna SKA iseteenindusse, kus tal on ülevaade oma kasutamata lapsepuhkuse päevade arvust ja kus saab märkida perioodi, mil soovitakse lapsepuhkust kasutada. SKA infosüsteemist saadetakse info otse tööandjale. Seega ei pea uue seaduse kohaselt enam tööandja puhkusetasu hüvitist taotlema, vaid SKA maksab lapsepuhkuse hüvitise otse lapsevanemale.
Erisusena on seaduses sätestatud, et kui töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, peab sellest tööandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama, et tööandjal oleks piisavalt aega töö ümber korraldada. Muudel juhtudel kehtib tavaline reegel, et töötaja kohustub ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette teatama.
Rohkem infot siit:
https://www.grantthornton.ee/insights-landing-page/jargmisel-aastal-muutub-lapsepuhkuse-susteem/

Järgmisel aastal muutub lapsepuhkuse süsteem Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta.

Töötasu uus toetus Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele!

Töötukassa hüvitab tööjõukulud Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on olnud erakorraliste asjaolude tõttu perioodil 28. detsember 2020 kuni 31. jaanuar 2021 märkimisväärselt häiritud.

Töötasu toetust makstakse äriühingule, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale:

1. kes on registreeritud Eestis äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
2. kelle tegevus on 28.12.2020 kuni 31.01.2021 märkimisväärselt häiritud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu;
3. kes toimetavad piirangutest puudutatud valdkondades, näiteks majutus – ja toitlustusettevõtted, spordiobjektid, huvitegevus, täiendkoolitus, kultuur;
4. kelle töötajate töökoht on töötamise registri andmetel 22.12.2020. a seisuga Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas;
kellel ei ole 1. augusti 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlga või need on 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud või ajatatud.
Töötasu toetust makstakse kindlaksmääratud põhitegevusalaga ettevõtjatele

Ettevõtjale makstakse töötasu toetust tema Harju- ja Ida-Virumaa töötajate 2020. aasta novembrikuu 1,5-kordse palgakulu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettevõtja kohta. Toetuse suurus arvutatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel.

NB! Sama perioodi eest mitut toetust kasutada ei saa. Töötasu toetust ei maksta ettevõtjale, kes on perioodil 28.12.2020 kuni 31.01.2021 kehtinud piirangutega seoses saanud muud riiklikku toetust.

Toetuse taotlusi saab esitada alates 1.02.2021 kuni 28.02.2021, ainult e-töötukassas. Väljamakseid alustatakse hiljemalt 14.02.2021.

Toetus kantakse tööandjatele pangakontole.

Lõpuks on see aeg käes kui katso-tunnused saavad oma lõpu. Alates 01.01.2021 ei ole võimalik katso-tunnustega sisselogida Soome e-maksuametisse ega Tulorekisterisse ega kuskile mujale, vaid selle asemel tuleb endale uued e-identifitseerimisõigused teha, siseneda saab edaspidi läbi suomi.fi, läbi Soome panga või mõne muu indentifitseerimisvahendi kaudu. Rohkem infot saab siit https://www.vero.fi/.../contact-us/efil/authorisations/ ja välisettevõtete kohta, et kuidas teha UID, leiab siit https://www.vero.fi/en/About-us/contact-us/efil/authorisations/foreign-individuals/

Foreign individuals Foreign individuals: How to grant an authorisation for tax matters In Finland, you can take care of your own matters in official e-services or use the services on the behalf of a company or another individual. If you want to act on behalf of someone else, you need Suomi.fi authorisation. There are d...

1. septembrist 2018. a jõustus rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peavad juriidilised isikud hakkama avaldama infot oma tegelike kasusaajate kohta. Andmed tuleb esitada äriregistri ettevõtjaportaalis. Seaduse järgi on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus hoida ja koguda asjakohaseid, täpseid ja ajakohastatud andmeid tegelike kasusaajate kohta, samuti teavet omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta. Selleks peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed tegelike kasusaajate andmed juhatusele avaldama. Juhatus esitab või kinnitab need andmed äriregistri ettevõtjaportaalis. Juhatus kinnitab andmete õigsust ja seejärel saavad need andmed avalikuks äriregistri teabesüsteemis. Kui juhatusel puudub võimalus andmeid esitada ettevõtjaportaalis (nt puudub kehtiv ID-kaart), on seda võimalik teha notari vahendusel.

Minu käest on palju küsitud, et mis täpselt on tervise-ja spordikulud, mida võib töötajale kompenseerida. Siin kohal teen lühiülevaate sellest.
Maksuvabalt võib hüvitada kuni 100 eurot kvartalis ja 400 eurot aastas, kuid sisendkäibemaksu tagasi arvestada ei tohi ja soodustus peab kehtima kõigile töötajatele võrdselt. Soodustus kehtib ka väljaspool Eestit tehtud spordi-ja tervisekuludele.

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:
*avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
*sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
*tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
*kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
*ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

Maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vahendeid ega lisateenuseid.

Kui on küsimusi siis võib alati minu poole pöörduda!